“Seiklusjutte maalt ja merelt”, väike sinine formaat

Eelmisel nädalal toimus kirikurahva mingisugusel alamliigil haarang: ülikooli hoonete ees jagati Uusi Testamente. Paistis, et tegevus ei osutunud kuigi populaarseks, eriti füüsikamaja ees, kuid mina võtsin küll ühe vastu, katoliikliku kooli vilistlane ja korralik ateist, nagu ma olen. Paar päeva hiljem pakuti jälle. Seekord keeldusin, ütlesin, et ma juba sain ühe.

“Võtsite vastu ka?” küsis uskuja.

“Jah, võtsin.”

Uskuja paistis kergelt üllatunud.

“Loodan, et loete ka.”

“Jah, loen kindlasti,” lubasin siiralt.

Selle peale jäi uskuja vait. Vist ei uskunud oma kõrvu. Soovisin head päeva ja läksin loengusse.

Kaastudengite reaktsioone on igasuguseid. Üks kursavend võttis vastu ja lubas mulle, et põletab ära.  “Tunne oma vaenlast,” lausus teine tõsiselt ja asus lugema.

Minul on ta öökapi peal, kõrvuti krišnaiidide voldiku ja Koraaniga. Las sõbrunevad.

Advertisements
Published in: on 20. okt. 2010 at 22:47  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2010/10/20/seiklusjutte-maalt-ja-merelt-vaike-sinine-formaat/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Rumalad, rumalad inimesed! Miks panna kellegi töö ja vaev põlema? Ära siis võta, kui raamat ei meeldi. Parem ikka nalja heita ja kõigile nähtavaks teha, et oled parem kui usk. Hakkas häbi natukene meie rahva ja põlvkonna pärast..


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: