Oma kodu otsimas

Tudengisõbralik Tartu võtab oma esmakursuslased avasüli vastu, pakkudes kõikjal kehtivat tudengisoodustust, ohtralt üritusi, aktiivset üliõpilasesindust. Kuid leidub ka üks valdkond, kus tudengile armu ei anta ja loota saab vaid hea õnne peale – see on kinnisvaraturg. Oma koha leidmine Tartu päikese all on nagu nõela otsimine heinakuhjast ning sellest võib kujuneda pikk ja kurnav odüsseia. Minul kulus selleks üks aasta, viis kolimist ja hulganisti närvirakke.

Oma esimese korteri leian napisõnalise lehekuulutuse peale, mis lubab „soodsat korterit kesklinnas“. Selles osas ei ole maaklerile küll midagi ette heita, soodne ja kesklinnas on korter tõepoolest. Paraku ei mainita kuulutus skandaale armastavat, valjuhäälset ja umbkeelset korteriomanikku, kes iga kuu oma poriste saabastega korteri läbi tammub, et üüriraha korjata ning valge kindaga riiulitest üle tõmmata. Talve saabudes ei tõuse toatemperatuur kehvade akende tõttu üle 16 kraadi, kuigi küttearved küündivad neljakohalistesse numbritesse, lisaks jagan korterit paarikümne prussakaga ning tagatipuks kolgitakse vaeseomaks mu jalgratas, mis keldris seistes kõrvaltrepikoja rullnokkade teele jääb. Pikapeale muutub korter nii vastumeelseks, et käin seal ainult magamas, kuid ometi jään sinna pidama tervelt kuueks kuuks. Ikkagi oma koht, pealegi soodne ja kesklinnas. Viimaseks piisaks karikasse saab see, kui akende vahetamise käigus paigutatakse omavoliliselt ümber mitte ainult mööbel, vaid ka kõik muu, mida ma talvepuhkuse ajaks ära ei viinud, ning ehitustolmu ja segaduse alla mattunud korter elamiskõlbmatuks tuleb tunnistada. Varjun paariks ööks sõprade juurde ning asun uut kodu otsima.

Pöördun ülikooli raamatukogu kuulutuste poole, mille suureks eeliseks on see, et ei pea maakleritega tegemist tegema. Järgneb paarikuine periood korteris, mis eelmise uberikuga võrreldes on tõeline loss oma avarate tubade ja nägusa sisustusega. Ajapikku hakkab aga närve sööma privaatsuse puudus. Jagatud magamistuba ning omavahel nääklevad korterikaaslased ajendavad mind taaskord kinnisvaraportaalidesse sukelduma, kuid lükkan küsimuse homse varna ja kolin suveks tagasi vanemate juurde. Sügissemestri eel tõusvas korteripalavikus, kus minusuguseid meeleheitel tudengeid ja neid jahtivaid maaklereid on nagu seeni pärast vihma, nõustun koos sõbrannaga üürima kohta, mis oma asukohta ja seisukorda arvestades kindlasti nii kõrge hinna vääriline ei ole. Ees ootab paar kuud möödarääkimisi välismaal elava korteriomanikuga ja paneelmajale omased mitmekesised arved, mis poole kuu pealt sisse kolimise tõttu kombineeruvad selliseks kompotiks, et nende kokkurehkendamise eest peaks matemaatika teaduskonnast ainepunkte saama. Rääkimata maaklerist, kes vastab kirjadele vaid päris alguses, et oma tasu välja nõuda, ja päris lõpus, et korterit uutele soovijatele näidata. Järjekordne retk kinnisvaramaastikule paljastab, et semestri keskel on saadaval vaid väga kallid, kohutavalt inetud või linna kõige tagumises nurgas asuvad korterid. Veel paar nädalat ja needki on läinud.

Jõuan juba tudengisõbraliku korteri leidmise võimatuks tunnistada ja end ühiselamu järjekorda lisada, kui lõpuks õnn ka minu õuele saabub. Hea pakkumine ei lange sülle muidugi mitte kinnisvaraportaali, vaid tutvuste kaudu – päästerõngaks saab välismaale koliv sõber, kelle tuppa end sisse sean. Koht ei ole täiuslik, sest eks ahju kütmine ole omamoodi tülikas ja soojamüür ei taha tihtipeale koostööd teha, kuid sellised pisiasjad kahanevad märkamatuteks, kui ei pea rinda pistma usaldamatu korteriomaniku, ahne maakleri, prussakate, tülitsevate korterikaaslaste, ebainimliku üüri ega vandaalidest naabritega. Tuleb välja, et tudengil on siiski võimalik leida omale korter, mis oleks enamat, kui lihtsalt paik oma asjade hoidmiseks. Küll oleks tervitatav, kui see protsess natuke vähem vaevarikas oleks.

(Õpetajate Lehele kirjutatud artikkel, ilmunud 17.12.2010 http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4628)

Advertisements
Published in: on 17. dets. 2010 at 00:34  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2010/12/17/oma-kodu-otsimas/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: