Täpid selle inimese laes, kelle pärast ma muretsen

Esmalt märkan ma kummalist tõsiasja, et tõepoolest on tänavad täis vanainimesi. Turukottide ja lilleliste kleitidega tädid annavad tunnistust kesksuvest, sellest erakordsest aastaajast, mil Illuka kesköised külalised võib kahe käe sõrmedel üle lugeda, Zavvi laudadele ei uuristata ühtki uut elutõde ja Suudlevate Tudengite intiimset hetke ei häiri laupäeva õhtuti ükski uudistav silmapaar.

Nagu ikka, sain kodust lahkudes emalt kaasa tarku sõnu. Seekord kõlasid need järgnevalt: „Ma mäletan juba omast ajast, et Tartu oli suvel maailma kõige mõttetum koht. Tänavad olid täis vanainimesi ja vastu ei tulnud mitte ühtegi tuttavat.“

Nagu ikka, ei võtnud ma teda kuulda. Ja üldsegi tunduvad kõik kohad mõttekad, kuniks nendesse kohale pole jõutud. Muidugi oleksin samahästi võinud jääda maale.

Jah, tänavatel on tõepoolest tavatult palju vanainimesi ja tuttavaid ei tulegi vastu, kuid Tartusse jõudes saab mulle kohe selgeks, et midagi olulist siin muutunud ei ole. Alles on Emajõgi ning tema voolusuundki endine, üle Kalevi tänava tõttab reipal sammul räsitud Karlova kiisu, Salme tänava treppidel on ikka veel 7+13+8+12 astet ja Küüni tänaval on punane sillutis. Kokku komponeerub Tartu, jalutagu tänaval kes tahes. Detailidel puudub hierarhia.

Mis tuletabki mulle meelde need täpid. Ja kui teile ei tuleta, siis see on seetõttu, et praegu kirjutan mina. Nende täppidega oli ükskord selline lugu, et ma olin parasjagu külas sellel inimesel, kelle pärast ma muretsen, ja muretsesin tema pärast. See nägi välja niimoodi, et me vedelesime põrandal, jõime teed ja rääkisime täppidest, mis moodustasid laes mustri.

Noh, detailid.

Vahel, kui ta ei taha millestki rääkida, siis ta kortsutab kulmu ja tõrjub käeliigutusega äsja kõlanud küsimuse nagu kärbse eemale: „Ah, see pole oluline.“

Muidugi ei ole.

„A mis siis on oluline?“ muigan mina. Tassis on tee, põrandal vedelevad kaks neiut ja laes on täpid. Kokku komponeerub minu mure, räägitagu millest tahes. Detailidel puudub hierarhia.

Advertisements
Published in: on 7. juuli 2011 at 13:18  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2011/07/07/tapid-selle-inimese-laes-kelle-parast-ma-muretsen/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: