Õigus elule väljaspool auditooriumi

(Ilmunud Õpetajate Lehes, 8. juuni 2012)

Arusaam, et ainepunktide kogumine on ainus õppimise vorm, on ammu aegunud. Enda ja oma ringkondlaste kogemuse najal toon välja peamised põhjused, miks mõnikord ei õnnestu igal semestril rahuldada 30 EAP (Euroopa ainepunkt) nõuet, mille täitmine muutub uue haridusreformiga halastamatult kohustuslikuks.

„Tudengi töö on õppimine!”
Seda tõde kuulutas riidest kott, mis juba esimesel päeval Tartu ülikooli rebasena mulle tervituseks pihku pisteti. Manifest tundus igati mõistlik, samuti sinna juurde käiv soov muuta õppetoetuste süsteem tõhusamaks ning sellega vähendada tööl käivate tudengite hulka. Oma kolme ülikooliaasta jooksul aga olen muude tarkuste hulgas õppinud, et peale õppimise ja tööl käimise on 21. sajandi tudengil veel ohtralt võimalusi eneseharimiseks ja tulevikku investeerimiseks.

Oh, õudu – tudengiorganisatsioonid!
Asjaliku tudengi üks suurimaid „ajaröövleid” on kaasalöömine tudengiorganisatsioonides. Eriti „pahasti” on lugu nendega, kes on otsustanud enda õlule võtta mõne ühenduse juhtimise. Kuulun kahe üliõpilaste vabaühenduse juhatusse ning ürituste organiseerimisele, neis osalemisele ja sellega kaasnevale paberitööle kulub mul nädala peale hajutatult keskmiselt seitse-kaheksa tundi.

Enamasti olen need tunnid näpistatud mitte õppetöö, vaid puhke- või uneaja arvelt. Kuid ei ole sugugi haruldane, et juhatuse esimees veedab iga päev neli-viis tundi läheneva suurürituse osalejaid koordineerides, sponsoritega suheldes, rahaasju arvestades või hiljem aruannet koostades. Kui see aeg langeb juhtumisi kokku eksamiperioodiga, võib tõesti juhtuda, et õppimine jääb hilistele õhtutundidele, mil aju juba puhkust nõuab, ning mõni aine võib lükkuda homse varna ehk järgmisesse aastasse.

Küllap suudavad selle arusaamaga suhestuda ka üliõpilasesinduste või korporatsioonide eestvedajad.

Prioriteedid on paigas
Kui lugeja pähe jõudis juba torgata hüüdlause „Prioriteedid paika!”, siis kutsun teda üles kujutlema elu Tartus ilma tudengipäevade või korporatsioonideta, meie kultuurimaastikku ilma huvialaühendustesse koondunud üliõpilasteta (nt üliõpilasteatrid, tudengikoorid) või Eesti ühiskonda ilma kasvulavata tulevastele kodanikuühendustele. Näiteks on meie rohelise liikumise juured teadupärast seotud Tartu üliõpilaste looduskaitseringiga, analoogseid näiteid leidub rohkesti.

Vinti üle keerates võiks koguni öelda, et ühiskondlikult aktiivsete tudengite prioriteedid on üllamad kui „tuupuritest” kursusekaaslastel, kellele on isiklik õppeedukus olulisem kui  mitmekülgsete ja harivate ürituste korraldamine teiste üliõpilaste jaoks. Õppimise ja õppetöövälise enesearendamise vahel tasakaalu leidmine on kunst, kus mustvalged lahendused ei toimi.

Lisaks õppetöövälisele tegevusele võib mõnikord õppetöö jalgu jääda ka õppetöö ise. Pean silmas viimase aasta tudengeid, kelle panustamine oma lõpu- või diplomitöö valmimisse võib võtta astronoomilisi mõõtmeid.

Õigus oma aega planeerida
Süvenemata küsimusse, kas üks EAP ikka on võrdne 26 töötunniga, tuleb vaid nentida, et üliõpilaste koormused lõputöö kirjutamises varieeruvad väga suurel määral. On neid, kes hakkavad kirjutama alles mõned nädalad enne töö esitamise tähtaega, teistest aga saavad juba aasta varem töölabori püsielanikud. Loodusteadlaste seas olen näinud, et juhendaja võib juba bakalaureuse üliõpilaselt nõuda peaaegu sama suurt pühendumust kui teistelt töörühma liikmetelt, mis tähendab tudengi jaoks näiteks nädalas 15 tundi laboris või välitöödel viibimist terve õppeaasta vältel. Ka kõige innukama üliõpilase ööpäev koosneb 24 tunnist ning paratamatult tuleb lõputöö nimel millestki muust loobuda – näiteks teistest ainetest. On üsna levinud, et kohustuslikud ained tehakse enne viimase aasta saabumist ette ära, et lõpus saaks pühenduda andmete kogumisele ja töö kirjutamisele. Kui aga seadus nõuab, et punktid peavad semestritele jaotuma ühtlaselt nagu või leivaviilule, võetakse tudengilt võimalus oma aega planeerida ja vastavalt vajadusele koormust kergendada või tõsta.

Iga kord pole asi laiskuses
On enesestmõistetav, et kui riik on koolitee kinni maksnud, on tudengil kohustus ükskord edukalt finišini jõuda ning praegune küllalt leebe süsteem on võib-olla tõesti sigitanud nii mõnegi „igavese üliõpilase”. Ei saa ka väita, et iga tudeng võiks oma edasijõudmatuse panna õppetöövälise ühiskondliku aktiivsuse arvele. Leidub hulganisti laisku tudengeid, kellele 30 EAP nõue ei ole tõepoolest täidetav vaid enesedistsipliini või kohusetunde puudumise tõttu. Kuid sama kindlasti leidub ka neid üliõpilasi, kelle jaoks toovad rangemad reeglid kaasa loobumise tegevusest, mille kadumine ei aitaks eluterve ühiskonna arengule teps mitte kaasa.

Lisaks võtab 30 EAP nõue tudengilt võimaluse oma õpinguid planeerida ja vastavalt vajadusele aineid ümber tõsta. Veidral kombel tuleb välja, et üliõpilase naelutamine auditooriumipingi külge sulgeks nii mõnedki õppimisvõimalused.


Advertisements
Published in: on 9. juuni 2012 at 00:34  Comments (1)  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2012/06/09/573/trackback/

RSS feed for comments on this post.

One CommentLisa kommentaar

  1. Praegu lugedes torgatas pähe nö kolmas variant: kuna laisku tudengeid on ka omajagu, aga ühiskondlikult aktiivsed ei pea nende pärast kannatama, siis saaks luua süsteemi, kus pärast esimest õppeaastat hakkaksid erineva õppimiskäitumisega tudengitele erinevad nõudmised kehtima. Kes tahab olla aktiivne, liitub mingi organisatsiooniga niikuinii suhteliselt alguses. Nendega saaks olla leebem. Samas neile, kes ei näita üles muud aktiivsust, saaks tõesti kehtestada 30 eap nõude. Kuigi jah, ka siin on petmisvõimalusi küllaga: niisama mõne organisatsiooni liikmeks astumine, et pääseda kõrgemast koormusest jne. Aga selge on see, et arvestades ülikooli läbivaid inimmasse ei saa kõigilt üht ja sama nõuda – muutub ahistavaks.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: