Kohv ja koolibrid

1. märts 2013
Nanegalito, Ecuador

Eile täitus minu esimene nädal pilvemetsade kohvikasvatajana. Päikesepuhkus Vaikse ookeani liivarandadel on asendunud talutööga Andide jalamil, kus merelt saabuvad pilved takerduvad roheliste mägede vahele. Mõnikord paistab hommikuti päike, üldiselt aga sajab vihma või on pilves, aga pilved ei ole mitte pea kohal, vaid ümberringi, sest talu asub 1500 meetri peal. Õhusoojus kõigub 16 ja 22 kraadi vahel ning eksisteerib kaks aastaaega, mis ei erine niivõrd temperatuuri kuivõrd sademete hulga poolest. Praegu on talv mis kestab detsembrist juunini ning tähendab igapäevaseid sajuhooge, samas kui suvel võib mööduda mitu kuiva nädalat.

Selline on piirkond, kus don Alejandro Espinosa peab oma tagasihoidlikku kahehektarilist kohviistandust. Perekond Espinosade talust on saanud minu ajutine kodu, mida ma jagan 3 koera, 7 hane, 2 kana ja Alejandroga. Tegemist on pigem maakodu kui tootva taluga, kuna peremees ja -naine, hariduselt insenerid, elavad ja töötavad tegelikult Quitos. Igapäevaselt hoolitsevad loomade ja aia eest sulased, kelle jaoks on ehitatud omaette majake. Maju ümbritseb lopsakas rohelus ning mul kulus mitu päeva, et aru saada, kust jookseb hoovi ja metsa piir.

DSC_0390

Minu ametikohustused tiirlevad põhiliselt kohviistikute ümber, kuna praegu on tagumine aeg idanenud taimi muldama hakata. Olen iga päevaga natuke nobedam – senine rekord on 70 taime päevas – ning kui see töö kord tehtud saab, tuleb enne talve lõppu noored taimed põllule ümber tõsta. Ubade korjamist ja töötlemist minu silmad kahjuks tunnistama ei saa, kuna istanduse vanimad puud on alles kolmeaastased ning saagi koristamiseni jääb veel mitu aastat. Küll aga pakuvad silmailu arvukad orhideed, bromeeliad ning veel eriti sümpaatsed koolibrid. Nende jaoks on rõdule riputatud 5 linnumajakest, kus seemnete asemel on suhkruvesi ning kus ma loendasin poole tunni jooksul kümme liiki. Koolibrisid jälgides mööduvad tunnid märkamatult, kuid keeruline on seda ilu pildile jäädvustada, kuna nii kaamera kui fotograaf on linnukestega võrreldes lootusetult aeglased.

DSC_0412

Enne kui aga kohvreid hakkate pakkima, et samuti koolibridest ja muust eksootikast osa saada, olgu toodud vestlus hommikusöögilaua ääres.
„Milliseid puuvilju ma täna batido (piimakokteili) sisse panen? Banaane? Õunu?“
„Õunu küll mitte, õun on selleks liiga kallis. Teil Eestis on oma õunad?“
„On ikka, õun on kõige tavalisem puuvili. Paljudel on koduaias õunapuu.“
„Õunapuud on väga ilusad, onju, kui nad vilju täis on? Ma Euroopas nägin. Aga siin nad ei kasva, neid imporditakse peamiselt Tšiilist. Ja õunad on väga kallid.“
„Kui kallid siis?“
„Neljane pakk maksab umbes 4 dollarit. Aga nad on lihtsalt nii head, me vahel ikka peame ostma!“
Võrdluseks olgu öeldud, et sama raha eest saab siinmail banaane tublisti üle kümne kilo. Ja Alejandro hoovis kasvavad banaanid metsikult, koos guaavade, guajaavade, sidrunite, apelsinide, ananasside ja makadaamiaga. Aga õunad on need, mida peetakse kõige hõrgumateks. Meenutagem seda seika septembris, kui Eestimaa õunapuud looka vajuvad.

DSC_0402

Advertisements
Published in: on 2. märts 2013 at 20:57  Lisa kommentaar  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2013/03/02/kohv-ja-koolibrid/trackback/

RSS feed for comments on this post.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: