Rahu ja rohelus

6.aprill 2013
Baños, Ecuador

Ma elan suures rohelises aias, mille kohal kõrgub vulkaan. Aed on täis üllatusi ja avastamisrõõmu, sest aastate jooksul on siit üle käinud kümned vabatahtlikud, kes oma äranägemise järgi midagi askeldanud on, ning perenaisel ei ole enam ammu kõigest ülevaadet. Nii võib leida lillepeenarde vahelt kõrvitsaid, salat kasvab läbisegi kartuliga ning lapike, mis paistab hoopis unarusse jäetud, pakub osavale otsijale tomateid ja peterselli. Viljapuudest olen suutnud tuvastada avokaado, virsiku, kohvi, guajaava ja mandariini (viimane moodustab terve võsa), kuigi arvestatavas koguses vilja kannavad vaid avokaado- ja mandariinipuud. Suure, väga suure enamuse aia asukatest moodustavad aga taimed, kes söögiks ei kõlba ja ei kuulu seega minu esmasesse huvisfääri.

Loomariiki esindab talus lugematu hulk satikaid, mõned koolibrid, rotid, kaks koera ja kuus vabatahtlikku. Kuuest vabatahtlikust kaks on siin juba mitmendat kuud ning majapidamine on praeguseks nende juhtida, sest perenaine ise läks ajutiselt tagasi kodumaale, Kanadasse. Nii me siin omapead toimetame, harime maad ja ehitame, mida aga vajalikuks peame. Viimase kahe nädalaga on siin juba nii mõndagi muutunud: abihoone ümber on rajatud uus sillutis, uuendatud on aedu peenarde ümber ning mitu metsikut lapikest on umbrohu käest tagasi nõutud ja toidutaimi täis istutatud. Üldine elu- ja töökorraldus on nagu ühes suvises maakohas või talgulaagris kunagi ning isegi ilm on üsna sarnane kodumaisele suvele – vahel sajab vihma, vahel paistab päike ja temperatuur kõigub 16-24 kraadi vahel.

Tõele au andes pean tunnistama, et taoline talu ei ole just minu unistuste reisisihtkoht, kuna ideaalses maailmas peaks vabatahtlik töö olema midagi enamat kui hobi korras aiapidamine teiste välismaalaste seltsis (sest kui teile jäi miskitmoodi mulje, et aed on kanadalanna elatusallikas või et vabatahtlike seas on kohalikke, siis ei sugugi). Kuid oleks tänamatu kasutada seda ettekäänet virisemiseks, sest varakult alanud suvepuhkus ja üleüldine turvaline õhkkond mõjuvad ääretult kosutavalt. Ning üht-teist õppimist leidub siingi, alates turult ostetud köögiviljade tuvastamisest ja kasutamisest kuni kappide ehitamise ja kaktuseaia rajamiseni. Seltskond on tore, õhkkond on siiras ja headest kavatsustest tulvil ning eriti meeldib mulle mu toakaaslane, suur kollane krants, kes mind juba mõnda aega oma perenaiseks peab ning mulle kõikjale järgneb.

35 aed

36 aed

37 aed

38 mandariinid

39 kaktuseaed

40 köök

41 minu tuba

Advertisements
Published in: on 6. apr. 2013 at 16:12  2 kommentaari  

The URI to TrackBack this entry is: https://doyouseestories.wordpress.com/2013/04/06/rahu-ja-rohelus/trackback/

RSS feed for comments on this post.

2 kommentaariLisa kommentaar

  1. Tundub väga muhe 🙂

    Omakasupüüdlikkust ka – ma oleksin hiiglama õnnelik, kui sa mulle paar kohalikku avokaadoseemet tooksid 🙂

  2. Oi, seda soovi on küll lihtne täita! Pane aga oma mullapotid valmis 🙂 Kui kellelgi on veel erisoove, siis antagu märku, kuller saabub juba 3 nädala pärast.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: